Bipolaarne meeleoluhäire

Deprekas on nagu deprekas ikka, aga hüpomaania on närviline ja obsessiivkompulsiivse komponendiga. Ei mingit kõrgenenud meeleolu. Ja tuumuskumused on mul ka kõigutamatud ning edukat funktsioneerimist takistavad. Küll on tore kui RHK riiulil seisab ja saab kohe näppudel üle lugeda, kas diagnoosiks vajalik arv kriteeriume on piisava ajavahemiku jooksul täidetud või ei ole.

Edit: Ei ole miskit hirmsat juhtunud. Lihtsalt Kr käis külas.

eluolu

Istun heleroosal pilvekesel ja kõigutan jalgu. Hing heliseb. Ja kõik ongi hea.

salat

On täiesti võimalik elada suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul läbi suurel hulgal väga erinevaid emotsioone. Aga see on kurnav. Sellise päeva lõpuks tekib koletu tahtmine joosta ära, kuhugi kaugele, nii kaugele, et ise ka ennast üles ei leia. Ületöötamine? Läbipõlemine? Möllavad hormoonid? Tavapärane naisteraffa igapäev? Ei tea. Ei tahagi teada. Ja ei oska ka öelda kumba ma eelistan, kas mõttetut vaikelu või emotsionaalseid torme. Paraku tundub, et vahepealset optimaalset staadiumi esineb harva. Ja sellest on kahju ja muidugi on kahju ka iseendast.

P.S. Arvake ära, kust ma selle nutu ja hala tarbeks inspiratsiooni ammutasin ;)