Kutsega kaasneb stampküsimusi, stampootusi ning nendele mittevastamise pärast palju (või ka mitte nii palju) piinlikke hetki.

Koržetsi kalaraamatust leidsin selle, mida juba ammu otsinud - õnne retsepti

Niisiis:
Võta iseennast. Koori maha isekus ja enesehaletsus.
Kougi välja õeluse ja kadeduse seemned.
Eralda kõik eelarvamused.
Lisa toekat usku, et elu väärib elamist.
Sega kõigesse mõte sellest, et sa oled keegi.
Maitsesta armastuse ja aususega.
Kaunista huumori ja optimismiga.
Lase nüüdsest keeda täiel tulel.
Paku heatahtlike ja sõbralike sõnadega.

T.L. Martin


Kusjuures ma veel valmistanud pole, ent uute kokanduslike katsetuste ja sõbralike kogunemiste valguses ehk tasuks proovimine end ära?