kiire kiire

Nii kiire on kogu aeg, ainult et mida aeg edasi, seda enam hakkab mul tunduma, et hoolimata hulgast kisast, on villa kogunenud vähevõitu. Järeldus, milleni see mind on viinud kõlab nii: ajapuudus ei ole objektiivne nähtus ega tulene sellest, et suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul püütakse teha suhteliselt suurel hulgal asju, millede tegemiseks kuluv normaalne aeg oleks olemasolevast ajavarust oluliselt pikem. Ajapuudus on subjektiivne meeleseisund, mis tuleneb sellest, et kogu ajavaru kulub rumineerimisele, et küll mul on kiire ja et oi kuis mul pole üldse aega. Tegudeni, paraku, aga sedasi ei jõuagi.